Achilleus oli Eesti kangelane?
Ajakirjanik Anna Gavronski vestleb ERRi vaadatuimas telesaates "Pealtnägija" "Itaalia tuumafüüsiku ja hobiajaloolase Felice Vinciga, kes väidab oma raamatus “Homerose eeposte Läänemere päritolu”, et eepose üks peakangelastest, Achilleus oli eestlane, täpsemini seto ja Trooja asus Soomes.
2014. aastal külastas Felice Vinci Itaalia Eesti Seltsi kutsel koos Itaalia menukaima turismiajakirjaniku Syusy Bladyiga (Maurizia Giusti) Saaremaad ja Kaali kraaterjärve. Selle reisi põhjal on EASi teotusel valminud Itaalia tuntuimale turismiportaalile "Turisti per caso" reportaaž.
2016. aasta lõpus tuli selle reisi järelkajana Itaalias kirjastuselt "Pendragon" välja Karl Kello teose "Põhjamaade vaarao" tõlge, milleles on artiklid ka Syusy Bladylt, Felice Vincilt, Gianni Glinnilt ja Ülle Toodelt. Teos kannab Itaalia keeles nime "Il meteorite iperboreo. Il faraone del nord".
Vinci teooriate üle on ajaloolased ja arheoloogid aastaid vaielnud. Samas soovitab ka näiteks Itaalia tuntud filosoof, semiootik ja kultuurikriitik Umberto Eco oma teoses “Legendaarsete maade ja paikade ajalugu” (“Storia delle terre e dei luoghi leggendari”, 2013) antiikmaailma müütiliste paikade asukohtade määratlemisel - näiteks müütiline Thule saar - arvestada ka Vinci teooriatega.
Vinci on veendunud, et põhjamaalased liikusid 1500 aastat eKr mööda Venemaa jõgesid lõunasse ja panid aluse Mükeene tsivilisatsioonile ning Kreeka kultuurile.
16 korda Homerose eeposi "Iliast" ja "Odüsseiat" kreeka keeles lugenud ja analüüsinud Felice Vinci teooriast ajendatult on Itaalias, Kreekas, Rootsis, Taanis, Norras, Soomes ja USAs toimunud teaduskonverentse. Eesti ajaloolased ja mütoloogiaasjatundjad suhtuvad Vinci teooriatesse pigem skeptiliselt.
Vinci teos “Homerose eeposte Läänemere päritolu” on eesti keeles ilmunud 2008. aastal ja ammu läbimüüdud. Tänaseks on Vinci oma teooriat oluliselt täiendanud, väites, et Trooja sõja kangelane Achilleus oli pärit Setumaalt ning Odüsseus võis oma rännakutel külastada ka Saaremaad.
Felice Vinci kultusteos, mis paigutab Homerose eeposte tegevuspaigad Põhjalasse ning rõhub kõigi Euroopa rahvaste iidsele ühisele kultuuripärandile on tõlgitud pea kõigisse Euroopa keeltesse. Raamatu värskeim versioon on ilmunud prantsuse keeles.
