“Kunst on meie jaoks ainuke päästetee, sest hetkedel, mil hing täitub elu igavese kannatusega,
teeb võimalikuks selle, mis elu on
ta ei saa meile anda [...], kunstis
võid leida rahu"
Konrad Magi
VAATED PÕHJAS
EESTI MAAL ENN KUNILA KOGUST
1910–1940
4. MÄRTS – 21. MAI 2017
ESIMEST KORDA FLORENCES
KUNILA KOLLEKTSIOONI TÖÖD,
PÕHJA-EUROOPA SUURIMATE KAASAEGSE MALLI ERAKOLLEKTSIOONIDE SEDA
VISIOONID PÕHJAST
EESTI MAAL ENN KUNILA KOGUST
1910-1940
4 MARCH - 21. MAY 2017
ESIMEST KORDA FLORENCES
ÜKS SUURIMAID ERAKOGU
KAASAEGSEST
KIRDE-EUROOPA MAALID
EERO EPRNER
kuraator
„...sajandi alguses oli riik veel tsaariimpeeriumi provints, võimu haldasid Baltikumi saksa parunid ja ühiskond oli korraldatud ranges hierarhias, kus kultuur oli väikese eliidi privileeg. Vaid kahekümne aastaga saavutas Eesti aga mitte ainult poliitilise iseseisvuse, vaid ka kultuurilise moderniseerumise, mis puudutas suurt osa elanikkonnast.
ARNALDO COLASANTI
kunstikriitik ja kirjanik
„Seda kollektsiooni uurides saime aru, et eesti maalikunstis ei olnud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses mitte ainult suur truudus suurtele Euroopa pealinnadele, vaid eelkõige vajas ta seda. osata kogeda oma aega, saada selle kaasaegseks.
VALENTINA GENSINI
teaduslik suund,
kahekümnenda sajandi muuseum
"Nendes kunstnikes oli selge fauve'i jäljend, samuti ajalooliselt dokumenteeritud ja stiililiselt ilmne postimpressionistide moodsa kultuurikeskkond, mis on seotud Euroopa kunstnike meeskonnaga Pariisis, Berliinis, Münchenis ja avatud teistele suurematele kunstnikele. Euroopa kunstikeskused."
Kunstiajaloolase Eero Epneri kureeritud näitusel on väljas maalid, mis jälgivad Eesti modernsuse tekkelugu ja arengut, jutustades kunstnike nagu Ants Laikmaa, Elmar Ormis Kits, atmosfääridest, värvidest ja maastikest. , Endel Kõks, Nikolai Triik ja Herbert Lukk.
Intensiivne kromaatiline eksperimenteerimine, , teosed annavad tunnistust ühelt poolt nende kunstnike tihedast sidemest looduse, maastiku ja oma kodumaaga, teisalt soovist_cc781905-5cb-3194 -136bad5cf58d_ osaleda Euroopa pealinnade kultuurielus, paljastades rahvusvaheliste, fauve'i ja postimpressionistlike kunstivoolude mõju. Ajendatuna soovist ületada realistlik pilditraditsioon, veetsid paljud kunstnikud pikki perioode kokkupuutes Euroopa kunstiga, mida nad isiklikult ümber tõlgendasid, pannes aluse moodsa maalikunsti sünnile riigis.
Näitus pöörab erilist tähelepanu Eesti modernismi esimeseks maalijaks peetud Konrad Mägile (1878-1925). Korduvalt neoimpressionismi, ekspressionismi ja fovismiga seostatud Mägi visandas kogu oma karjääri jooksul väga omapärase stiili ja sõnavara. Tema maastike teemade hulgas on ka vaateid Itaalia linnadele, mis avaldasid tugevat külgetõmmet paljudele selle perioodi autoreile.
Näituse kolme kuu jooksul saadab filmide, giidituuride ja konverentside programm: ainulaadne võimalus süveneda 20. sajandi Euroopa kultuuri põhja poole.
Näitust edendab Firenze omavalitsus, mille korraldamisel ja koordineerimisel on Mus.e, Eesti aukonsul Firenzes, Luigi Cecchini ja Itaalia-Eesti Assotsiatsioon.
KONRAD MÄGI 1913-1914 Saaremaa. Uuring
Enn Kunila. Foto: Meeli Kuttim
Enn Kunila kunstikogu sisaldab arvukalt Eesti kunstnike töid 20. sajandi algusest. Kunstnike ja kunstiteoste kvaliteedi poolest on kollektsioon võrreldav Eesti kunstimuuseumide sama perioodi püsikogudega.
Samas on Enn Kunila kollektsioon üks suuremaid omataolisi Kirde-Euroopas, see koosneb 20. sajandi esimesel poolel, Eesti maalikunsti kuldajastul, mil maalikunst sai alguse, loodud teostest rahvuslik professionaal , kes saavutas kiiresti väga kõrge kunstilise taseme. Sellisena annab Kunila kollektsioon sissevaate selle väikese riigi teatud kunstisuundade arenguprotsessidesse! Põhja-Euroopast.
«Seda kogu uurides – ütleb kriitik Arnaldo Colasanti – saime aru, et eesti maalikunstis ei olnud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses mitte ainult suur truudus Euroopa suurlinnade suhtes, vaid ennekõike. vajadus teada, kuidas kogeda oma aega, saada selle kaasaegseks».
Eesti ettevõtja ja kunstikollektsionäär Enn Kunila ütleb: „Usun, et väikeses riigis nagu Eesti on iga suur kunstikogu rahvuskultuuri oluline element. Seetõttu on igal kollektsionääril mitte ainult õigus, vaid ka kohustus näidata oma kollektsiooni nii kunstikriitikutele ja -uurijatele kui ka eelkõige laiemale avalikkusele.»
Enn Kunila on koguja ja kunsti edendajana olnud Eesti kunstielu oluline eestkõneleja. 2010. aastal andis Eesti Muuseumide Liit talle Eesti Muuseumide Sõbra tiitli. 2009. aastal pälvis ta US Baltic Foundation Philanthropy Award of Baltic States. 2012. aastal andis Eesti kultuuriminister talle 2011. aasta kultuurisõbra tiitli. 2006. aastal pälvis Kunila Eesti Vabariigi presidendilt Valgetähe IV klassi ordeni tunnustusena panuse eest riigi ettevõtlusesse. .
Konrad Mägi c.1898-1905
Konrad Mägi é peeti kahekümnenda sajandi esimese poole tähtsaimaks eesti maalikunstnikuks.
"Kunst on meie jaoks ainuke päästetee, sest hetkedel, mil hing täitub elu igavese kannatusega, teeb see võimalikuks selle, mida elu meile anda ei suuda [...], kunstis võib leida rahu." kirjutab Mägi varases nooruses. Sellise tunde kehastamiseks on ennekõike värv, intensiivne, räige elavus segamata pigmendi puhtas ilus.
1910. aastate lõpul takistas Pallase pühendumus esimese Eesti kunstikooli asutamisele koos terviseprobleemidega Mägi maalida, kuid reis Itaaliasse aastatel 1921-1922 pakkus uut tõuget: "minu loomuses on see ehk küll. väga lõunamaa inimene. Kogu Roomas on midagi, mis muudab selle iga päevaga huvitavamaks”. Mägi viibis Roomas, Capri saarel ja Veneetsias, kogudes palju sketches Tartusse tõlgitud maalidesse. Need on maalid täis müstilisi ja salapäraseid elemente: suletud ja tumedad uksed ja aknad, varemed, lapis lazuli sinine taevas. Itaalia muljete mõjul maalitud maalid moodustavad 1925. aastal kehva tervise tõttu kõigest 46-aastasena sureva kunstniku viimase ühtse loomeperioodi.
KONRAD MÄGI 1913–1914. Maastik punaste pilvedega
