Eesti taasiseseisvuse 30. aastapäev
1991–2021
30 aastat Eesti taasiseseisvumisest
Eesti iseseisvuse taastamist (õiguslikult määratletud kui Eesti Vabariigi taastamist) tähistatakse 20. augustil, samal päeval, mil 1991. aastal kell 23.02 kohaliku aja järgi Eesti Ülemnõukogu vastavalt komiteele. Eesti (Eesti Kongressi täitevorgan) kuulutas välja Eesti iseseisvuse Nõukogude Liidust.
20. august on Eesti Vabariigile justkui teine sünnipäev,
pärast 24. veebruari 1918. a.
Ja suur pidu kõigile eestlastele, Eestile ja demokraatlikule maailmale!
Täname kõiki õnnesoovide ja meenutuste eesti!
Aitäh kõigile heade soovide ja mälestuste eest!
Lootuses, et ühingu töö jätkab uute kohtumis- ja koostöövõimaluste edendamist, palun edastada kõigile südamlikud tervitused.
Eesti rahvaste kogukonda tagasi andmise otsuse kolmekümnendal aastapäeval pöördun tervituste ja tänuavaldustega kõikide poole, kes töötavad meie riikide vaheliste suhete tihendamise nimel.
20. augustil 1991 sai Eesti taas oma saatuse suveräänse riigina.
27. augustil lepiti kokku diplomaatiliste suhete taastamises Itaaliaga, kes pole kunagi NSV Liiduga annekteerimist tunnustanud, ja see jõustus 31. augustil.
Teel, mis viis Eesti liitumiseni Atlandi alliansiga ja Euroopa Liiduga, ei ole Itaalia toetus kordagi läbi kukkunud, seda nii poliitilisel tasandil kui ka majandusliku ja sotsiaalse struktuuri kiire ümberkujunemise saatel.
Kogemuste vahetamine, Itaalia ettevõtete ja tööjõu osalemine Eesti arengus, koostöö kultuuri- ja teadusvaldkonnas, kõik aja jooksul tekkinud sidemed on kinnistanud meie riikide sõprust, sõprust, mis tugevneb meie riigis. Euro-Atlandi institutsioonide ühine kuuluvus.
Itaalia relvajõudude panus Balti vabariikide kaitsesse NATO kokkulepete kontekstis näitab solidaarsuspõhimõtte konkreetset rakendamist, mis on Atlandi alliansi liikmesriikide vaheliste suhete nurgakivi ja alus, millele tuginedes ehitatakse üles Euroopa on asutatud.
Euroopa Liiduga ühinedes on Eesti saanud osaks mitte ainult kõige arenenumast majandusliku integratsiooni süsteemist, vaid ka väärtuste kogukonnast, mis võimaldab jagada edusamme ning sotsiaalset ja demokraatlikku kasvu.
Pandeemiast ülesaamise ja jätkusuutliku tuleviku ülesehitamise suured väljakutsed pakuvad uusi koostöövõimalusi meie riikide vahel sektorites, mis võivad tuua suurt kasu kodanike heaolule ja ettevõtete konkurentsivõimele.
Lootuses, et Eesti ja Itaalia suurepärased suhted süvenevad, tehkem koostööd demokraatia, õigluse ja vabaduse kaitsmise ja tugevdamise nimel.
Daniele Rampazzo _cc781905-5cde -3194-bb3b-136bad5cf58d_ _cc781905-5cde-3194-bb3b- 136bad5cf58d_ _cc781905-5cde- 3194-bb3b-136bad5cf58d_ _cc781905-5cde-3194-bb3b-1368bad_5cf5819 5-5cde-3194-bb3b-136bad5cf58d_
Itaalia suursaadik
Tallinn, 20.08.2021
Kallid Itaalia – Eesti sõbrad!
Olen 2000. aastast uhkusega töötanud Eesti Vabariigi Toscana aukonsuli ametikohal, nüüdseks olen Itaalia vanim ametisse nimetatud.
Mäletan siiani väga hästi, kui toonane suursaadik Jaak Jõerüüt helistas mulle telefoni teel, et ta tuleb Firenzesse eesmärgiga minuga kohtuda, pidades silmas minu võimalikku ametisse nimetamist. Ma arvasin, et see on nali! Ja peaaegu võtsin mõne halva sõna oma tulevaselt, esimeselt Eesti suursaadikult Itaalias.
Teadsin siis seda, mida normaalse kultuuriga inimene Eestist teab, vähe. Hiljem, tänu paljudele kontaktidele Eesti erineva tasemega isiksustega, haritlastega nagu Jaan Kaplinski, ettevõtjate, poliitikute, kohalike administraatoritega, diplomaatidega ja nende hulgas tahan mainida eelkõige Jüri Seilenthali, reisides ja lugedes õppisin midagi enamat kui see väike suur riik ja selle inimesed.
Väike, sest selle elanikke on vähe, suur, sest selle traditsioonid, ajalugu, kultuur ja ennekõike selle iseloom on suurepärased. Tegelane, mille on loonud maa saatus, mida on rikkunud nii palju armee, nii palju alandusi oma rahvale, nii palju puudusi. Kuid nagu üks neist puudest, mis Läänemere kaldal meretuulele vastu peavad, pole eesti rahva vaim kunagi taltsutatud ja Eesti asus taas oma kohale Euroopa demokraatlike rahvaste assamblees, kui ajalugu lõpuks õigele poole kaldus. suunas, valmis uuele aastatuhandele vastu astuma noore naeratusega. Kuid ta ei ole unustanud oma ajalugu ja traditsioone.
Kes saabub Eestisse turismi, õppimise või töö eesmärgil, see näeb Põhja-Euroopa riiki oma jõgede, järvede, metsade, mere, Läänemere. Mägedeta riik, tasane, väga väikeste reljeefidega. Kuid paljud metsad, kus kasvavad mustikad ja iidsed linnad, nagu pealinn Tallinn, mida ümbritsevad keskaegsed müürid, vanade Hansa Liidu majade teravate punaste katustega ja taamal, sadama lähedal, moodsad klaasist ja betoonist pilvelõhkujad. Või nagu Narva, Venemaa kaugemal piiril, keskaegse kloostriga, mis viib teid ajas tagasi, Aleksander Nevski aeg. Või nagu Tartu oma iidse ülikooli ja noorte inimestega üle maailma. Kes Eestisse jõuab, hingab sisse seda põhjamaise kevade värsket karget õhku ja näeb üle taeva kihutamas väikseid valgeid pilvi, mis on nii madalal, et neid justkui katsuda saaks.
Eestisse saabuja leiab noore ja vana riigi, ühtaegu modernse ja traditsionalistliku. Tal on tunne, et ta on minevikus ja tulevikus. Kohv Tallinna kesklinna vanas kohvikus, koogiviil Haapsalus Kuursaalis ja samal ajal Kumu kunstimuuseumi külastus. Siin, lähemal vaatlusel, on just Kumu moodsad liinid need, mis kujutavad endast tänapäeva Eesti hinge: uut puusärki, mis sisaldab iidset hinge.
Luigi Cecchini
Eesti Vabariigi aukonsul Firenzes
Firenze, 20. august 2021
Daniele Monticelli, Tallinna ülikooli professor
Tallinna ülikooli italianistika ja semiootika professor ja Lennart Meri "Hõbevalge" itaalia keelde tõlkija, Daniele Monticelli räägib oma videotervitused pea 30-nest Eestis elatud aastast ning vaatleb Eesti sotsiaalpoliitilisi muutusi selles ajas. Ta mõtiskleb ka selle üle, mida Eesti võiks eesseisva 30. aasta jooksul veel teha.
TheVIDEOTERVITUS itaaliakeelsete subtiitritega meie kanalil
Pietro Oddo: Tervitused ühenduselt "L'angolo di Amelie"
Ühenduse Corner of Amelie kunstiline juht Pietro Oddo tervitab kõiki Eesti taasiseseisvumise puhul.